Tagasi blogi juurde
07.05.2019

Kevadlaager päikselises Türgis

Paljudele ujumisklubidele on kujunenud tavaks sõita kevadvaheajal päikese alla kilomeetreid koguma. Ka sel aastal veetsid paljud Eesti ujumisklubid treeninglaagri Türgis. Uurisime Eesti juunioride paremikku kuuluvalt Kertu Kaarelt, kuidas möödus tema treeninglaager.

Treeninglaager läbi Kertu silmade.

18. aprilli varahommikul kogunesid ujujad jälle Tallinna lennujaamas, et asuda teele Türki. Nii mõnedki olid juba päev varem kohale lennanud. Seekord olin esmakordselt laagris Titanicu hotellis, kus laagerdasime Kalevi UK, TOP, osade Audentese ja MyFitnessi ujujatega. Varasemalt olin Türgis mitmel korral Gloria Sports Arenas laagris olnud, kuid Titanicu kogemus oli minu jaoks uus ja huvitav. Hotell oli väga äge, kõik oli olemas  – staadion, 50m hea bassein, jõusaal, meri, rand, spaa ja suurepärane toit. Ilm oli väga hea treeninglaagriks – ei olnud õnneks liiga palav, samas kogu aeg olid ikka päikeseprillid ees ja keha oli kaetud päiksekreemi kihiga. Hommikud olid jahedamad ja hommikusöögile minnes oli pusa või dressipluus seljas, õnneks algasid meie treeningud 9.00 ja siis oli juba päike soe. Selles laagris ma õnneks ära ei põlenud…

Päevakava nägi meil välja selline:

7.30- äratus

7.45- sööma

9.00-11.00- hommikune veetreening

12.00-13.00- ÜKE staadionil

14.00- lõunasöök

14.30-15.15- pisike uinak

16.00-18.00- õhtune veetreening

19.00- õhtusöök

Kavad olid pikad ja väsitavad – hommikuti ujusime ca 7 km kavasid, fookuses aeroobse põhja ladumine, ja õhtuti keskendusime kiirusele ja jõule, kilometraaž 6km kandis. Kuigi kavad (eriti hommikul) olid pikad ja kõrvaltvaatajale ilmselt pealtnäha üksluised, siis tegelikult oli iga päev treeningutes midagi uutmoodi ja huvitavat. ÜKEs mängisime jalgpalli või tegime liikuvaid harjutusi. Alati kuulus ÜKE juurde ka korralik venitus.

Traditsiooniliselt algas meie laagri esimene trenn 30min iseujumisega, kus tutvusime natuke basseiniga. Kõige viimases trennis ujusime võidu teateujumisi.

Laagris poleks hakkama saanud ilma Arena varustuseta. Lisaks igapäevastele treeningriietele olid kasutuses ujumisprillid, ujumismüts ning uued ujumisbikiinid. Vahenditest kujunesid mu lemmikuteks lestad ja labidad. Laagriks sai kõik vajalik pakitud suurde Arena kohvrisse ning igapäevaselt oli kasutuses mahukas seljakott.

Kokkuvõttes jäin laagriga väga rahule. Olenemata sellest, et see oli üks väsitavaim laager, kus käinud olen, oli see vist kõige lemmikum siiamaani. Lisaks väga heale hotellile oli ka seltskond suurepärane. Alati läheks laagrisse selliste sõpradega. Tagasijõudes olin väsinud ja õnnelik.